Äripäev, Signe Vesso, Kaupo Saue
Eesti ühiskonnas on suur osa juhte juba osalenud juhtimise baaskoolitustel või õppinud akadeemilistes õppeasutustes. Nad teavad, mis on õige ja mida peab tegema meeskondade arendamiseks, kuid nad ei tea, kuidas seda teha. Nüüd on aeg pöörata tähelepanu isiksuslikule arengule.
Kui me võrdleme inimest majaga, siis on seal kolm tasandit.
Maja puhul vundament, seinad koos uste ja akendega ja katus. Inimese puhul võib katusena vaadelda professionaalseid teadmisi ja
vundamendina tema isiksust kõigi oma uskumuste, mõtete, emotsionaalsete seisundite ja neist tuleneva energiaga.
Katuse ja vundamendi vahele jäävad aknad, uksed, seinad – inimese suhtlemise, avatuse ja koostööga seotud oskused.
Kui oled maja omanik, siis on tähtis hoolitseda, et katus läbi ei laseks. Meie juhid on alustanudki enda arendamist juhtimisalaste teadmiste hankimisest. Samas pole mõtet lõpmatuseni katusetöid teha, kui maja seinad lasevad tuult läbi ja ei hoia sooja, või eriti veel siis, kui vundament vajub. Teame ju, et seintesse tekivad mõrad kui vundament on nõrk. Kuigi vundament suures osas on nähtamatu ja maa all, on tema tugevdamine siiski võimalik. Tugevast vundamendist sõltub maja kui terviku vastupidavus ja kestvus.
Ei piisa, et vaid katus kaunikene, paistab uhkelt kaugele, kuid maja ise läbinisti mäda ja kasutuskõlbmatu. Seega vundamendi tähtsust ei saa ignoreerida.
Kui maja uks on kinni kiilunud või ära vajunud, siis on sisse-välja liikumine häiritud. Uksi ja aknaid, mis käivad sujuvalt, saab avada ja sulgeda nii nagu parasjagu vaja. Läbi puhaste aknaklaaside välja vaadates näeme seda, mis tegelikult on. Läbi pesemata ja mustade aknaklaaside paistab ka maailm mustana.
Juhi puhul määrab edukuse see, kuidas juht tunneb ja juhib oma isiksust, kuidas kasutab suhtlemis- ja koostööoskusi ja juhtimisalaseid teadmisi. Isiksus, oskused ja teadmised moodustavad sünergeetilise terviku, nagu ka maja oma vundamendi, seinte ja katusega moodustab terviku.
Maja oleks kasutuskõlbmatu kui üks neist puuduks.
Katuse ehitamine ja laiendamine ning seinte ja vundamendi tähelepanuta jätmine on arutu, nagu katuse rajamine otse murule. Kujutage ette isiksuslikult ebaküpset ja sotsiaalselt mitteadekvaatsete inimest juhtimiskoolitusel teadmisi saamas. Jah, miks ka mitte, kuid mis on selle kasutegur või hoopis kahjutegur? Oluline on, et teadmised, oskused, isiksus veaksid ühes suunas, oleksid tasakaalus ja võrdselt arendatud.
Isiksuslike omaduste arendamiseks on mitu võimalust:
1. Individuaalne treenimine
Sobib neile, kes tahavad neljasilma all endaga regulaarselt tööd teha ja juhitöö juhtumeid analüüsida.
Arenenud maades on paljudel juhtidel oma individuaaltreener ( coach ) kes lisaks juhi juhendamisele õpetab teda ka meeskonnaliikmeid juhendama. Eestiski on selles suunas rõõmustavaid tendentse märgata.
2.Isiksuslikule arengule suunatud grupitreeningud
Püsivate tulemuste jaoks on vaja pikemaajalisi arendusprogramme, kus areng toimub lisandunud eneseteadvustamise ja enesejuhtimise läbi.
Üheks võimaluseks teiste hulgas on töö emotsionaalse intelligentsusega spetsiaalses juhtide grupis.
Oluline on mõista, et isiksuslik areng on võimalik, kuid see nõuab teatud tingimusi. Esiteks, pühendumist etapiviisilisele enesetreenimisele, teiseks toetava keskkonna olemasolu ja kolmandaks adekvaatse arengut soodustav tagasiside saamise võimalust.