Koolitaja ja jõustamise kursuste juht Kaupo Saue usub armastusse

Elu on Kaupo Saue arvates parema poole liikumine. Täiuse, harmoonia poole liikumine. Mida varemalt saadakse rajale, mis viib tõeliste eluväärtuste poole, seda parem. Missioonitunne on midagi, mis Kaupo Sauele tema töös õnne pakub. Koolitaja töö sarnanebki mõnes mõttes näitlejatööle, leiab Kaupo, kes läheb lavale ja haarab publiku kaasa ning koolituskursustelt saadav tagasiside on talle sama kui näitlejale aplaus. Inimesed on midagi uut õppinud, tundnud,  mõelnud, mingit oskust treeninud.

Tahab võimatut, uskudes inimestest vaid head

Alati tasub oma mugavustsoonist välja minna, ( kuigi mugavam oleks telekat vaadata või harjumuspäraseid rutiine korrata )-see juhtub siis, kui lähed tundmatuga kohtuma ja vilunud meeskonnatreener nimetab seda eluvibratsioonide kogemiseks.

Parema nägemine või teatud mõistes sinisilmsus on Kaupot terve elu kandnud. “Ja inimesed muutuvadki sellisteks,” ütleb ta ja ega psühholoogi haridusega mees elus eriti petta pole saanud. “Ma olen mehe kohta ebaharilikult palju suhetele orienteeritud, ausõna, kusjuures tulemused on samatähtsad, kinnitab Kaupo.

Sõlmpunkte on Kaupo Saue elus palju olnud, ette on tulnud ka raskemaid perioode.

“Abielu esimeses pooles oli mitu kriisi korraga – esiteks, kuidas suhetega toime tulla, teiseks, elukutse kriis, sest siis töötasin veel insenerina.” püüab Kaupo üldistada. “Abielu esimesel kümnel aastal oligi peres sageli tüli ja vindumise perioode, kuid

päris suur osa parema poole liikumisest oli seotud sellega, kui leidsin elu kutse. Et elu kutsub sind millekski, hüüab sind, kas võtad kuulda. Küll minagi ikka kuulasin.” Kui teed seda, mida armastad ja armastad seda, mida teed, liigud oma missiooni suunas arvab Kaupo Saue. “Eneseteostuse pool on suhetes ka tähtis. Siis on vähem endaga rahulolematust.” Ning siis sa ei kanna rahulolematust üle ka oma partnerile, on Kaupo Saue sügav uskumus.

“Kui ma elus midagi ette olen võtnud, olen selle alati lõpule viinud. See on minu elu mudel ja nii olen ma ka ühe naisega kokku jäänud. Pole hakanud teist või kolmandat korda abielluma.” Ta on oma kunstiõpetajast abikaasale, Hellele tohutult tänulik, et naine on kõik tema kriisid, rasked perioodid ja otsingud ära talunud. Kaupol on tunne, et ka tema on suutnud sama vastu pakkuda. On suutnud naise vabadust respekteerida. “Meil on seepärast eriline kooselu,” jutustab Kaupo oma kakskümmend kolm aastat kestnud abielust ”et oleme koos ja armastame teineteist, aga samas oleme teineteisele vabadust lubanud. See võib esmapilgul küll kokkusobimatuna näida. Aga eks me oleme sinnamaani jõudnud. Palju on kooselus ka pisaraid olnud, teineteisega koos nutmist, nii andeks palumist kui andestamist. Ühel koolitusel kus ise osalesin, andsin ma oma tütrele andeks, et ta mind nii palju ei armasta, kui mina tahan. Kohe kui kursuselt koju jõudsin, tuli ta mulle vastu ja võttis mul kaelast kinni, “ oli Kaupo Saue südamest liigutatud. “Niikaua kui on väike vimm või negatiivne mõte enda sees, niikaua on sel inimesel ka midagi sinu vastu ja muutust ei tule. Andestamine on minu jaoks väärtus, kuigi alati seda nagu kohe ei saagi teha. Ma püüan aru saada, mis teisele inimesele on tähtis ning kui ise välja ei mõtle, siis tuleb rääkida.” Õnn ongi alles pärast andestamist võimalik, leiab Kaupo. “Muidu jääb vimm sisse ja siis ei saa õnnelik olla. Vimm võib olla nii enda kui ka teise vastu.”

“Ma saan väga hästi minna välja maailma võitma kui mu kodu ja armastuse pool on korras. Minu õpetaja ütles, et väga lihtne on olla sotsiaalselt edukas, aga tõelised võidud on need, mis me võidame perega üheskoos. Mitte nii, et mina jäin selles tülis võitjaks. Tülis kaotavad kõik,” kinnitab Kaupo Saue. Psühhoterapeudi sõnul on põhivõit elus ikka see, kui suudetakse lähisuhtes armastuseni jõuda, harmooniat luua ning ettetulevad konfliktid võimalikult kiirelt ära lahendada. Harmoonia pole mingi asi, mille saavutad ära, see on väärtus mille poole püüelda. “Mees ja naine on teineteisele väga olulised, et õppida, mis asi see armastus siin maailmas on, mis on selle sisu ja kuidas see kunst käib. Kogedes neid seisundeid, mis on väga võimsad. Lõpuks saadakse kõige rohkem iseendaks, jõutakse oma sisemise tuumani ehk armastuseni ehk tegeliku olemuseni,” kinnitab Kaupo. Inimene on sageli kaetud negatiivsete mõtete ja hirmudega ning oma tõelise olemuse juurde jõudmine pole mitte lihtne. Inimese tuumas on armastuse pool kõige sisemine kiht. Selle peal on erinevad kaitsekihid, näiteks andestamata asjad, väljaelamata pinged, ka haavata saanud eneseaustus, mis on kõik ego kihid. Tuleb osata neist läbi tulla, ehk harige oma aeda, nagu Voltaire ütles.” Kogu elu ongi Kaupo sõnul teekond enda juurde, oma tõelisse hinge olemusse. Need, kes jõuavad endaga kontakti, jõuavad ka armastuseni ja päris armastus ongi ainult siis võimalik. Kaupo Saue arvab, et mida varem võetakse suund enda sisse, seda parem. Kaupo Saue võttis selle suuna loetud raamatute mõjul ja ebateadlikult peale kahekümnendaid. Muidugi on ka keskeas võimalik muuta oma elukvaliteeti ja enesetunnet, saades sisemiselt edukamaks, terviklikumaks ning kasvatada oma integriteeti kinnitab Kaupo.

Treenige mõtlemist, et elu võib olla parem

Kaupo tundis vahetult ülikooli astudes, et psühholoogiat omandab ta kergelt, tal on palju mõtteid ja ta pea on lahti. Eksamile minnes tundus talle alati, kuna ta õppis siiski töö ja pere kõrvalt, et ta pole piisavalt ette valmistunud, aga eksamil selgus, nagu oleks ta isegi rohkem õppinud, sest teadis materjali rohkemgi kui vaja.

Eesti ühiskonnas paneb Kaupo Sauet muretsema see, et siin on niivõrd palju psühholoogilist vägivalda, süüdistamist ja väljaspool põhjuste nägemist. “Ma vaatan kuidas kenad noored naised oma lastega kaubanduskeskustes käituvad ja mis sõnu nad kasutavad. Sellest tuleb mul lausa õudus peale! Milline meeletu hoolimatus! Ma tahaksin näha, et tundekasvatus ja emotsionaalne intelligentsus inimestes kasvaksid. Tahan sellesse oma panust anda.” Tööfront on igatahes suur ja lai, leiab juhtide ‘coach’ Kaupo. “Mõtlen sageli, kuidas oleks võimalik vägivallatut suhtlemist õpetajatele ja koolides õpetada, et see jõuaks lasteni.”

“Kui tänaval vaadata, mis nägu on inimesed, siis enamik on kõik nii tõsised, isegi vihased. Mulle jättis mulje, kui Ameerikas inimesed eramajade rajoonis mulle vastu tulles tervitasid, justkui oleks neil rõõm minuga kohtumisest,” kirjeldab müügimeeskondade treener.

Kaupo nendib, et tema elus on olnud nii, et see, mida tema tahab, hakkab teda ka tahtma. Universum hakkab neid võimalusi looma. Kaupo Saue leksikas puudub sõna ebaõnnestumine, asjad on nagu on. Ebaõnnestumine on juba hinnangu andmine, väidab ta. “Negatiivne hinnang mind üldse ei aita,” kinnitab elujõu suurendamisele orienteeritud mees. “Pigem mõtlen ma oma õpetajate sõnadega, kui asjad pole läinud päris nii nagu ma olen soovinud, et see ongi reaalsus ja minu hinnang siin ei muuda midagi. Sellega võin ma asja ainult asja halvemaks teha. Parem vaatan, mida sellest on õppida ja lasen asjadel olla, sest elu juurde kuuluvad ka sellised hetked. Suur kunst on leppida sellega, kuidas asjad on, mitte panna jõge teistpidi voolama.”

“Ma panen ennast sageli teise inimese olukorda ja kui see õnnestub, on see väga rikastav kogemus. Näiteks kuidas suhtuda koolituses grupiliikmesse, kes pole väga motiveeritud või on trotslik. Püüan panna end tema olukorda ja leian mõne positiivse motiivi, mitte ei võta isiklikult. Siis tekib koostöö ja siis see inimene hakkabki kaasa tegema. Inimestel pole halbu kavatsusi, neil on oma seisukohast head kavatsused, ”leiab Kaupo.

Treenida tasub elus sellist mõtlemist, et asjad võivad minna paremaks, et elu võib-olla parem, see on koolitaja ja individuaalnõustaja Kaupo Saue sügav usk ja veendumus.

Oleme loodud arenema kuni viimase hingetõmbeni

“Vahel mõtlen, vaadates neid, kes üle neljakümne, et appikene nad on juba täitsa kõvasti kopitanud. Nii võib minna, kui inimesed endast lugu ei pea, oma keha või hingega tööd ei tee või unustavad ennast ära, mis minu arvates on allakäik. Elu peaks minu arvates olema parema poole liikumine. Täiuse, harmoonia poole liikumine. Arvan, et tänu sellele, et olen enamasti õnnelik, näen ka noorem välja.”

“Ma ei saa küll inimeste heaks palju teha. Mäletan, et kui ma nõustamise tööd alustasin, siis ma tahtsin kohe väga palju teha. Ja kui ma siis ei suutnud, polnud see hea sellele inimesele, ega ka mulle endale. Iga konsultatsiooni või ka hingamisseansiga suudan inimest natuke aidata. Teist inimest mõista on siis raske, kui oled ise stressis või üleväsimuse kütkes. Siis ei jätku endal ressurssi.

“Vahel mõnelt koolituselt tulles, pean auto metsavahel kinni ja jalutan tund aega, et siis tulla koju juba teistmoodi seisundis ja rahunenuna,” kirjeldab Kaupo. Koju tulles mõtlen sageli, et mul on tõepoolest mõte siin maapeal ja üldse elus olla.” Missioonitunne on midagi, mis Kaupole tema töös õnne pakub.

Kui Kaupo hakkas süvenenult gestaltteraapiaga ja eriti psühhodraamaga tegelema, kaotas ta huvi tavalise teatri vastu üldse. Teater tundus nii igav ja haigutamaajav, et lausa piinlik oli seal olla. Tänapäevani käib Kaupo Saue teatris väga ettevaatlikult, vaadates peamiselt vaid Linnateatri etendusi. Tegelik elu on märksa huvitavam ja elavam.

Laste pärast pole Sauede peres suuri muresid kunagi olnud. Lapsed on saanud vabadust suureks kasvada. Poeg Marko (23) ja tütar Maarja (20) on tunduvalt tervemad kui isa omal ajal. “Mina naudin seda seisundit, kus lapsed on kodust ära, ega kurvasta üldse selle üle. Läksin taas kahekümne aastase vaheajaga karate trenni. Trennid tekitavad nii hea enesetunde, kogen seda oma kehas ja füsioloogias, mis on võrratu seisund,” püüab Kaupo seisundit kirjeldada. “Oleme naise Hellega võtnud rohkem aega omavahel olemiseks, räägime ja arutame palju, hakates taas teineteist enam nägema.”