Müütilise mõtlemise tulemusena jääb palju võimalusi kasutamata - CREATES



Müütilise mõtlemise tulemusena jääb palju võimalusi kasutamata

Millised võimalused jäävad kasutamata organisatsioonides, kus emotsioonide jõudu ignoreeritakse?

Inglise keeles e /motion tähendab otseselt „energia liikumises.“

Seega tunded ja energia on otseselt seotud.

Tähelepanuväärne on keeleteadlase Ene Vainiku uurimus eestlaste emotsioonisõnavarast.

Emotsioonide nimetamiskatses nimetati vähe või üldse mitte positiivseid energia ja tahteküllasust osutavaid sõnu: agar, elav, toimekas, tragi, uljas, vahva, virge, südi, elurõõmus, energiline, entusiastlik, jõuline, reibas, otsustav, tahtekindel, visa, tugev.

Mis see tähendab? Kas energilisus ja positiivsus on meile võõrad seisundid või on asi lihtsalt selles, et me ei oska ennast motiveerida, rõõmu ja kirge üles äratada?

Mille taga on rõõm kinni?

Üks põhjus on müütiline mõtlemine tunnetest. Käsitleme siinkohal müüti uskumuse või eelarvamusena mis mõjutab meie tegevust.

Mõned näited:

Müüt: Meie eestlased olemegi loomult kinnised, meile ei sobi tunnetesse laskuda.

Tulemus: Suletud ilme ja kinnise näoga, „külmad“ teenindajad, vähe üksteise stimulatsiooni

Tegelikkus:

· Tunnete näitamine on nõrkuse märk.

· Kõrge EQ- ga inimesed on “kenad“ Reaalsus on hoolivjulge tõe väljaütlemine

· EQ on geneetiliselt määratud

· Tunnete valdkond kuulub naisteajakirjadele

· Äris pole tunnetega midagi pistmist

· EQ on määratud lapsepõlvega

· Tunded on vähem väärtuslikud kui mõtted ja primitiivsed

· Tunded on ohtlikud, teevad haiget

· On head ja halvad tunded

· Tunded varjutavad mõistust

Kaks olulist asja, mis E. Vainiku uurimusest veel välja tuli:

- Eestlastele on iseloomulik viha, mis vindub pikalt ja hõõgub nagu tukid tuha all. Salaviha kaldub eestlane välja elama mitte väljapoole, vaid sissepoole. Koheldes teisi püüdliku sõbralikkusega või “passiivse agressiooniga”

- Puuduvad emotsioonide näoväljendused

Teadusuuringud on tõestanud, et tunnete taga on keemia, see tekitab aineid organismis (või ajus?).

Näiteks energiaküllaste sõnade kuulmine ja väljendamine tekitab serotoniini ehk õnnehormooni, tänu millele me tunneme ennast hästi.

Tihti võtavad stressis ja depressioonis kannatavad inimesed mitmesuguseid antidepressante, et ebameeldivate (pahade) tunnete asemel paremaid tundeid kogeda.

On olemas ka teine võimalus. See on oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine ehk arendada oma emotsionaalset intelligentsust.

Tunnete teemaga on käibel mitmesuguseid müüte

· Tunnetega on see värk, et kui sina ei juhi tundeid, siis juhivad tunded sind. Igal juhul on tunded võimsad.

Tegelikkus:

· iga tunne on väärtuslik ja mingi sõnumiga meile

· tänu tunnetele saab teha paremaid otsuseid

· EQ pidevalt arendatav

· EQ on elu jooksul kujunev, õpitav

· Tunded on äris olulised

· Tundeaju on küll väga vana moodustis aga mitte primitiivne. Oluline on tundeaju ja ratsionaalse aju koostöö.

· Tunded võivad teha ajutiselt haiget, tunnete mahasurumine teeb eluaeg haiget ja mõjutab tervist. Tunnete ignoreerijad kannatavad tugevalt tervisehädade all

Kuni inimene on tunnete suhtes müütilise mõtlemisega, seni jätab ta kasutamata suure ressurssi. Tunnete jõud on suur igas valdkonnas.

Juhtidel on igipõliselt olnud täita emotsioonide suunaja roll.

Rühma liidril on suurim võimalus avaldada mõju kõikide teiste emotsioonidele. Kui inimesed muutuvad emotsioonide mõjutamise tagajärjel entusiastlikumaks, siis võivad tegevuse tulemused järsult paraneda, kuid kui inimestes tekitatakse vimma või ärevust, siis töötempo langeb.

Negatiivsed emotsioonid – eelkõige pidev pahameel, ärevus või mõttetuse tunnetamine – häirivad tugevasti tööd ja tõmbavad tähelepanu käesolevalt üleasndelt eemale.

Stress ei nõrgenda ainult vaimseid võimeid, vaid vähendab ka inimeste emotsionaalset intelligentsust. Rööpast välja löödud inimestel on raskusi teiste inimeste emotsioonide õige tõlgendamisega – seega nõrgeneb kõige põhilisem empaatia tundmiseks vajalik võime ja selle tagajärel halvenevad inimeste sotsiaalsed oskused.

Kõigist ettevõtluse aspektidest on heatasemeline hoolitsus oma klientide eest – see kõigi teenindusettevõtete pühim ülesanne – vahest kõige rohkem mõjutatav meeleolu nakkavusest.

Rõõmsameelsus on kõige kiiremini leviv emotsioon. Paraku jätavad paljud juhid selle võimaluse kasutamata. See millise emotsiooniga nt. klienditeenindaja oma tööpäeva alustab sõltub tema võime kliente suurepäraselt teenindada. Juhi sõbralik tervitus hommikul ja naeratus teenindajale on olulisem ilmselt kui paljud juhid ette kujutada oskavad. Juhi TERE lööb energia lahti.

See tekitab töötajas turvalise tunde. Teeninduses on oluline, et teenindaja tunneb ennast hästi ja turvaliselt. Kindlustunne aitab olla professionaalne suhtlemisel rahulolematu kliendiga, kohates negatiivseid tundeid, pahameelt, viha, ärritust. Kui töötaja kardab juhti või tunneb lugupidamatut käitumist, mis alandab tema eneseväärikust, siis on ta eksimishirm kõrge. Kuid eksimishirmus on just lihtne eksidagi. Ma pean nüüd kliendiga hästi hakkama saama, ma ei tohi eksida, ta peab heas tujus ära minema, muidu…….

Kui teenindaja ei pea kartma vigu ja teab, et saab alati vajaliku toetuse ja abi, siis tegelikult ta ei teegi vigu ja saab ettetulevate situatsioonidega edukalt hakkama.

Juhi roll on luua teenindajale turvaline tagala ja toetada teda.

Naeratuse teekond kliendini

Skeem 1:

1. Juht tuleb tööle ja naeratab , teretab rõõmsalt, soovib ilusat päeva

2. Teenindaja tunneb ennast hästi ja turvaliselt

3. Teenindaja teretab ja naeratab klientidele

Skeem 2:

1.Juht tuleb tööle ja ei tereta, möödub kiirustades, ei väljenda ühtegi positiivset emotsiooni

2. Teenindaja märkab seda. Varsti märkab ka seda, kuidas üks kolleeg toriseb ja teine on väsinud ning morn.

3. Klient näeb teenindajat, kes on küll tubli ja töökas, kuid ei väljenda ühtegi positiivset emotsiooni.


  • No Related Post
bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark
tabs-top


Leave a Reply

email (ei avaldata)