Äripäev, Signe Vesso, Kaupo Saue
Mõnikord võib olla juht sellises olukorras, kus ta näeb et alluvad on rusutud ja masendunud. Enne kui valida edasitegutsemisviise on oluline aeg maha võtta ja mõista olukorda.Rusutud õhkkond võib otseselt või kaudselt tuleneda juhist endast, mistõttu on oluline „vaadata ka peeglisse, mitte vaid läbi klaasi“ enne, kui hakata õhkkonna muutmiseks samme astuma.
Õige tegutsemine saab toimuda olukorra adekvaatsel analüüsil.
Et saada olukorrast aru, on vaja osata kuulata ja küsimusi esitada.Kuid suur osa juhte armastab ise rääkida ja öelda kuidas asjad tegelikult on. Mõnikord küsitakse küll, kuid niimoodi, et ei saada vastust, saadakse pseudovastus või vastusest eemalepõiklemine. Arvatakse, et nii ollakse omalt poolt kõik teinud – küsisin ju, kuid ei miskit. Siinkohal võib juht ärrituda meeskonna peale või mõelda välja mingid manipulatiivsed vahendid tuju tõstmiseks, näiteks põneva ürituse. Manipulatsiooni teel meeskonna meeleolu tõstmine on lühiajalise efektiga, sest see ei kõrvalda tegelikku põhjust. Mõne aja pärast on olulord endine.
Sellepärast on igal juhul oluline reaalsus teada saada. Kui meeleolu languse taga on juhi käitumine või juhi otsused, mida meeskond tunnetab ebaõiglasena, siis seda on sageli raske juhil teada saada. Mõtekas on kutsuda siis väljastpoolt organisatsioonikonsultant olukorda kaardistama. Põhjuseid meeleolu languseks võib olla teisigi nt.meeskonnaliige, kes käitub meeskonda häirivalt. Sellise juhtumi puhul on juhil oluline mõista, et kui meeskonnaliige käitub pikemat aega häirivalt, siis on see ikkagi juhi töövaldkond. Mõnikord aga juht ei näe enda vastutust või ei oska midagi teha,kuigi meeskond ootab, et juht midagi ette võtaks. Juhi passiivsuse taga võib olla usk, et alluv on lootusetu ja et tema ei suuda teda muuta, ninglootus, et meeskonnaliikmed ise annaksid töötajale tagasisidet ja kutsuksid korrale. Seda just juhtudel kui töötaja käitumine ei ole seotud tööülesannetega, vaid puudutab meeskonnasisest suhtlemist. Juht käitub justkui meeskonnasisesed suhted ei kuulu tema vastutusvaldkonda.
Meeleolu languse võivad põhjustada ka töötingimused, millega töötajad on rahulolematud. Algselt saab rahulolematus alguse töötingimustest, kuid peale seda kui nad on sellest juhile teada andnud ja muutusi ei toimu või ei anta hoolival viisil teada millepärast ei saa midagi ette võtta, siis lisandub siia ka tunne, et juht neist ei hooli.
Rõõmu puudus võib olla tingitud ka ületöötamisest. Sellisel juhul on olenevalt olukorrast vaja kas töö ümberkorraldada või lihtsalt aeg maha võtta ja koos meeskonnaga teha hoopis midagi muud – minna matkale, loodusesse, sportida, pidutseda.
Kui juht tegelikult tahab muutust meeskonnas saavutada, siis leiab ta ka selleks tee.
Vaata juhina iseendasse
Millist emotsionaalset seisundit enamasti ise kannad ja meeskonnale edastad? Võta midagi ette selleks, et ennast paremini tunda. Mõtle järele, millises seisus on Sinu füüsiline ja vaimne energia? Kuidas taastud? Kuidas hoolitsed enda hingelise seisundi eest? Mõtle samades kategooriates oma meeskonna peale.
Tee ennetustegevusi
Keskendu kuulamisele ja mõistmisele
Hoia kätte pulsil ja tegutse