Optimismist, õnnelikkusest ja emotsionaalsest intelligentsusest

Ainus asi mis siin maailmas tõeliselt loeb, on see, mida sa usud. Optimism on see, kui usud, et positiivsed tulemused on võimalikud. Dr. Martin Seligman kasutab mõistet “õpitud optimism”, mis tähendab, et optimistlik hoiak elu suhtes on õpitud oskus.

Aegunud juhtimise paradigma õpetas meid tundeid otsustusprotsessist välja lülitama, arvates et emotsioonid teevad meid vähem tulemuslikuks. See on suur vale, sest eriti oluline on just kuulatada oma ja teiste tundeid.

Öeldakse, et optimism ja õnnelikkus on meie valik selles mõttes, et võime seda õppida ka teadlikult täiskasvanueas. Lapsed sünnivad optimistidena, kuid täiskasvanute hulgas on palju lootusetuid ja negativistlikke inimesi. Mis siis juhtub optimismiga?

Kuidas me kaotame selle väga olulise võime.

Karm tõde on selles, et meie vanemad ”aitavad” meid selles tahtmatult ja eneselegi teadmata.

Kujutage ette kõike seda kriitikat, süüdistusi, keelde ja vaimset vägivalda, mis saavad lastele osaks paljudes peredes.

Lastel peaks olema vähemalt üks turvaline inimene või tegevus, kust nad saavad positiivseid emotsioone. Optimism kindlustab pikaaegse motivatsiooni, sest laseb näha tulevikku lootusrikka ja väärtuslikuna.

On avastatud, et tulevik määrab olevikku läbi selle, mida me tulevikku projekteerime, millisena seda kujutleme. Optimism aitab inimestel arengus edasi jõuda, kindlustades meid vajaliku energiaga, emotsionaalse kütusega. Dr.Reuven Bar-On peab optimismi pigem EQ soodustajaks, mitte niivõrd komponendiks.

Kurbnaljakas on ikka veel kohata arvamust, et emotsionaalset intelligentsust pole olemas.

Pole juhus, et inimesed, kes nii arvavad, on sageli üliskeptilised, pessimistlikud ja väsinud, ühesõnaga – õnnetud.

Väsimuse põhjused on sageli psüühilist päritolu ja tingitud emotsionaalsest seisundist.

Optimistlikud inimesed on rõõmsameelsemad, sest nad keskenduvad pooltäis klaasile, ehk sellele, mida head on olemas eneses ja teistes, andestades kergemini ebatäiuslikkuse.

Rõõmutunne ei väsita, vastupidi, see laeb energiaga ja annab jõudu tegutsemiseks.

Lisaks lõõgastab rõõmutunne ka suurepäraselt.

Pessimistlikud inimesed näevad rohkem pooltühja klaasi, seda mida pole, mis on puudu ja halvasti. Kohati võib see olla kasulik ja vajalik, kuid sageli maksavad just need inimesed kallist hinda purunenud suhete, üksinduse, halva tervise ja kroonilise väsimuse näol. Nad keskenduvad üleliia asjadele, mis neist ei sõltu, tekitades sellega endale ja teistele asjatuid pingeid.

Milleks oma energiat asjatult pillata, targem on õppida töötama optimaalse pingutusega.

Optimistidel ongi see hästi äraõpitud ja sisseharjutatud.

Mis teeb optimiste õnnelikuks?

  • Nad usuvad endasse
  • Nad püstitavad eesmärke ja liiguvad visalt nende poole
  • Nad on motiveeritud positiivsetest tulemustest, naudingust ja hüvest
  • Probleemide puhul on nad keskendunud lahendustele
  • Nad teevad vahet, mis sõltub neist ja mis mitte
  • Nad usuvad teiste inimeste võimetesse
  • Nad loovad usaldussuhteid
  • Nad on tänulikud õiglase kriitika eest
  • Nad tõmbavad teisi ligi, sest nendega on hea koos olla
  • Meeskonnas on nad ideede generaatorid
  • Nad kohanevad muutustega hästi
  • Nad kasutavad mõeldes ja kõneldes rohkem positiivseid sõnu
  • Nad on valdavalt positiivses emotsionaalses seisundis
  • Nad on enamasti hästi virged ja samas lõõgastunud

Suur osa neist omadustest on iseloomulikud kõrge emotsionaalse intelligentsusega inimestele.

Küsimus: mida ma saan teha, et oma EQ arendada?

Vastus: vaata esimesi punkte, mis teeb optimiste õnnelikuks.

Artikli autor on organisatsioonide arenduskonsultant

Kaupo Saue konsultatsioonifirmast CREATES


  • No Related Post
bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark
tabs-top


Leave a Reply

email (ei avaldata)