Tunnetega seotud müütide mõju meeskonna tulemuslikkusele

Käsitleme müüti tegelikkusele mittevastava uskumuse või eelarvamusena, mis mõjutab inimese tegevust. Kõik me soovime häid tulemusi erinevates eluvaldkondades.

Muutus tegevuses algab muutusest mõtlemises.

Tunnete tähtsusest meeskondade juhtimisel kirjutatakse ja räägitakse järjest sagedamini.

Emotsioon tähendab liikumises olevat energiat. Tunded ja energia on tihedas omavahelises seoses. Juhid oma tegevusega võivad oma meeskonna energiat ja potentsiaali kas avada või pärssida.

Nii nagu juht tunnetest mõtleb, nii ta ka käitub ja vastava tulemuse saab.

Järgnevalt toome mõned näited tunnete kohta eksisteerivatest müütidest.

Müüt 1

Äri ja tunded tuleb lahus hoida.

Tulemus: Selliselt mõtleva juhi juhtimisstiil on eesmärgile suunatud ja strateegiline, suhete valdkond jääb tähelepanu alt välja. Meeskond tajub sellist juhti hoolimatu, kaugena ja vaid kasumile orienteerituna. Inimesed ei tunne ennast väärtustatuna, nad on juhi jaoks vaid tööjõud. Suureneb tööjõu voolavus, väheneb lojaalsus ja inimesed panustavad alla oma võimete.

Tegelikult: tunnetel on äris oluline koht. Tunded on liikuv energia, energia on nagu kütus eesmärkide poole liikumiseks. Kriisis töötaja on töövõimetu ja võib sellega nakatada ka meeskonda. Juhi käes on võimalus vallandada inimeste energia ja võtta see kasutusele. Optimistlik töötaja on tulemuslikum.

Müüt 2

Tunded on vähemväärtuslikud ja primitiivsed võrreldes mõtetega.

Tulemus: Sellise mõtlemisega juht väärtustab mõtteid ja ei arvesta tunnetega, mis soodustavad või takistavad mõtete elluviimist. Ta jääb hätta muutuste elluviimisel, tekivad raskused ja inimeste vastupanu. Kui ta arvab, et tunded on primitiivsed, siis ta võib alahinnata igasuguseid tundeid, kaasaarvatud enda omi. Üks asi millest tema meeskond ilma jääb on heameele ja osavõtlikkuse avaldused.

Tegelikult: tunded ja mõtted on mõlemad olulised ja seotud omavahel. Juht on töötajate mõjutamisel tulemuslikum kui ta väljendab nii oma tundeid kui mõtteid.

Müüt 3

Tunnete näitamine on nõrkuse märk.

Tulemus: Selliselt mõtleva inimese jaoks tugev olemine tähendab väga suurt enesekontrolli ja tunnete mahasurumist. Väliselt tajutakse teda kinnise ja pinges olevana. Tema seltsis pingestuvad ka töötajad. Tunnete mahasurumise tagajärjel hakkab stress kuhjuma. Siit tulenevalt juht kas haigestub või hakkab ebaadekvaatselt tundeid väljendama, reageerides üle. Viimane tekitab omakorda uusi probleeme.

Tegelikult: tugev olemine tähendab oskust oma tundeid teadvustada ja reguleerida. Tunnete adekvaatne väljendamine on küpsuse märk.

Müüt 4

Emotsionaalne intelligentsus (EQ) on määratud geneetiliselt või lapsepõlve mõjudega.

Tulemus: Seda müüti uskuv inimene arvab, et selline ma olen ja ma pole võimeline arenguks. Selline juht ei püüagi arendada oma suhtlemisoskusi. Suhetealast ebakompetentsust õigustab ta oma iseloomuga. Sarnaselt puudub tal ka usk oma töötajate arenemisvõimesse. Ettevõttes ei toimi arenguvestlused ja juht ei panusta oma meeskonna juhendamisse.

Tegelikult: Emotsionaalne intelligentsus on elu jooksul väga palju arendatav ja õpitav. Sellel juhil, kes usub arengut, on paremad eeldused luua õppiv ja muutustega hästi kohanev meeskond. Ta on avatud tagasisidele ja sellega soodustab avatud kommunikatsiooni meeskonnas.

Organisatsiooni konsultandid

Kaupo Saue koolitusfirma CREATES

Signe Vesso DICTUM KOOLITUS


  • No Related Post
bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark
tabs-top


Leave a Reply

email (ei avaldata)