Vabastav hingamine teeb ruumi rõõmule - CREATES



Vabastav hingamine teeb ruumi rõõmule

Vabastav hingamine võib teha imet hirmunud, kinnise ja füüsiliselt pinges inimesega, kes on hädas lähisuhete loomisega, teab psühholoog, gestaltterapeut ja organisatsioonikonsultant Kaupo Saue.

Kristel Rõss

kristel.ross@postimees.ee

Pinges inimese hingamine on arg ja pinnapealne, ta hingab peamiselt vaid kopsude ülaosaga – lühidalt ja kiiresti. Seetõttu ei suuda ta paindlikult reageerida keerulistele olukordadele – kui midagi ootamatut juhtub, tekib hirmutunne ning inimene põgeneb või muutub agressiivseks. Selline käitumine tekitab palju probleeme nii koostöö- kui lähisuhetes, aga ka iseendaga. «Inimene justkui tunneks end oma kehas halvasti,» ütles Saue.

Psühholoogi haridusega Kaupo Saue on tegelnud aastaid gestaltteraapia ja psühhodraamaga, joogast väljakasvanud hingamistehnikaga tegi ta esmakordselt tutvust Rootsi hingamisterapeudi Lena Kristina Tuulse koolituskursustel.

«Erinevad õpetused on nagu liiklusvahendid, mille abil saab arengus edasi liikuda.» põhjendas Saue huvi hingamisteraapia vastu. Hingamisseansse individuaalklientidele viib ta läbi paar korda kuus, see on talle väga südamelähedane tegevus.

Terapeutiline hingamisseanss kestab tund-poolteist, klient lamab põrandal, kõrval hingamisõpetaja, kirjeldas Saue. Inimene ühendab sisse ja väljahingamise üheks tsükliks, hingates tavalisest sügavamale ja vabaneb seeläbi tohutust hulgast pingetest ja mürgiseks muutunud tunnetest, koormavast vihast ja kurbusest. «Hingamine justkui keerab pudrupoti pahupidi,» ütles Saue. Kliendi silme ette võivad kerkida pildid lapsepõlvest ja praegustest suhetest, mille suhtes siis tekib uus ja toetavam hoiak.

Enamik hingamisseansi läbiteinust kogeb kerguse, lõõgastuse ja õnnetunnet, ammutab uusi positiivseid mõtteid ja suudab luua paremaid lähisuhteid. «Et uus saaks tekkida, tuleb vana valu välja ajada,» selgitas Saue.

Mõni klient on hakanud seansil ohjeldamatult nutma, sest kurbus otsib väljapääsu, samas vähenevad tema sisepinged ja stress. «Paljud hingamisseanssidel käinud on rääkinud, et ei lähe enam päris elus nii kergesti endast välja ega jää haigeks,» rääkis ta. Teada on, et vabastav hingamine on aidanud ka näiteks astmahaigeid.

Harjutused arvuti taga

Saue on õppinud kasutama stressi maandamise ja hingamisharjutusi ka oma põhitöös – ettevõtete personali koolitamisel. Bürootöötaja istub suure osa päevast arvuti taga sundasendis, kopsud kokku surutud. «Teame ju küll, et tuleks istuda sirge seljaga, aga ikka kipuvad õlad vajuma ettepoole, hingamine läheb pindmiseks ning kallale kipuvad loidus, väsimus ja tüdimus,» tõdes ta.

Saue soovitab kontoritöötajail teha aeg-ajalt mõni hingamisharjutus, istuda sirge seljaga, tunnetada jalataldu põrandal, tunnetada kogu keha. «Igasugune ringutamine on hea, näiteks õlgade tahapoole venitamine. «Püüda hingata sügavalt, kopsude alaosaga,» õpetas ta.

Päeva alustamiseks, aga ka tööst lõdvestumiseks soovitab ta järgmist harjutust. «Hingake sügavalt sisse, sirutage harali sõrmedega käed üles, välja hingates tooge käed alla tagasi,» kirjeldas ta. Seda harjutust tehes tuleks suunata pilk üles – nii tekib kehas omamoodi füsioloogiline reaktsioon – nn õnnehormoonid purskuvad välja. «Mahasuunatud pilk – see on tüüpiline kurbuse ja üksinduse asend,» selgitas Saue.

Seda harjutust tehes võiks sisendada endale häid mõtteid, näiteks öelda: energia, enesekindlus, elurõõm, suutlikkus, loomingulisus, armastus. Harjutus maandab hästi stressi, kui pinge kipub kogunema õlgadesse ning kael ja selja ülaosa muutub valusaks.

Mida veel saab töölaua taga teha? Pingestage kogu keha mõneks sekundiks: hingake sügavalt sisse, suruge käed rusikasse, sirutage jalad välja ning seejärel laske end lõdvaks. Korrake harjutust paar korda.

Õieti hingates võib teha justkui enesesugestiooni: hingata sisse head, häälestada end headele emotsioonidele. Sellest kõigest sõltub meie tuju meeskonnas, tööga hakkamasaamine, rääkis psühholoog.

Veel võiks püüda hingata ühendatult – et sisse- ja väljahingamine moodustaks ühise tsükli. Kui hingata niiviisi hommikul pärast ärkamist paarkümmend korda, võib saavutada suurepärase enesetunde ja alguse edukale päevale. Eriti hea oleks seda teha looduses, miks mitte ka teel töölt koju.

Saue teeb ka ise joogaharjutusi, näiteks harjutuste kompleksi «Viis tiibetlast.» Nende harjutuste juurde käib ilus müüt – et see peatab organismi vananemisprotsesse, muheles Saue.

Hingamine ja mõtted

Hingamine on seotud mõtetega. Lena Kristina Tuulse ütleb ikka: «Vali, millisesse mõttesse sa hingad,» ütles Saue. Kui me harjume hingama negatiivsesse mõttesse, siis see justkui idaneb ja läheb kasvama, lisas ta.

Väikeste eneseabivõtetega saab enda heaks iga päev palju ära teha, et olla heas vaimses, füüsilises ja hingelises vormis. Aga me unustame selle, kui elame nagu orav rattas.

Pühapäevgi on ju hingamispäev – siis tuleks aeg maha võtta, puhastuda, laadida end uue energiaga ning lõõgastuda. «Üks mu sõber on öelnud: inimene polegi ju muud kui hirmude pundar, kus on segunenud kartused mitte meeldida ja olla mitte armastatud. Kui oleme pinges, kipub pinge teisigi mõjutama. Kui enda sees pingeid lõdvestada, leevenduvad ka pinged teistega,» rääkis Saue.


  • No Related Post
bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark bookmark
tabs-top


Leave a Reply

email (ei avaldata)